Shangi dünastia ajal oli põllumajandus suur areng ja ka kasvatustööstus moodustas teatud mastaabi. Kuigi arheoloogia poolt avastatud Shang dünastia siidikangaste hulk on piiratud, on ilmunud žakaarsiidkangaid, mis näitab, et tolleaegne kudumistehnoloogia on saavutanud arvestatava taseme.
Lääne-Zhou dünastia ajal olid valitsejad juba rangelt korraldanud ja juhtinud tööstuslikku tootmist ning siiditootmise tehnoloogia oli võrreldes Shangi dünastiaga paranenud.
Kevad- ja sügisperiood ning sõdivate riikide periood olid Hiina ajaloos üleminekuperiood orjusest feodalismile. Tootmisjõud ning sotsiaalsed ja majanduslikud mustrid on läbi teinud tohutuid muutusi. Tähelepanu on pälvinud ka serikultuur ja siiditööstus ning põllumajandusliku mooruspuu arendamine on muutunud oluliseks riigi ja rahva heaolu poliitikaks.
Sõdivate riikide perioodil said põllumajandust ja käsitööd kombineerinud põllumehed ühiskonna põhilisteks tootmisüksusteks ning käsitööst sai põllumajanduse oluline osa. Siiditootmise spetsialiseerumine on ilmsem ning osa tehnoloogiaid on põlvest põlve edasi antud ja jõudnud väga kõrgele tasemele. Siidi saab toota peaaegu kõigis kohtades, samuti on ohtralt siidisorte, mis jagunevad peamiselt kolme kategooriasse: siid, siid ja brokaat. Brokaadi tekkimine on Hiina siidi ajaloos oluline verstapost. See ühendab siidi suurepärase jõudluse kauni kunstiga. See pole mitte ainult üllas rõivamaterjal, vaid ka kunstiteos. See on oluliselt parandanud siiditoodete kultuurilist varjundit ja ajaloolist väärtust ning sellel on kaugeleulatuv mõju. Sel ajal levis Hiina siid ka Indiasse. India poliitiku ja filosoofi Kodillieri raamat"Political Affairs" sisaldab sõna cinapatta, mis tähendab" kimp Hiina siidi." Lisaks on paljude sanskritikeelsete tegelaste põhjal näha, et muistsed India inimesed said siidist palju täpsemini aru kui kreeklased ja roomlased. Nad teadsid, et siidi sülitavad ussid ja siidi ammutati kookonitest.
