Hiina on siidi kodulinn. Siid on Hiina tsivilisatsiooni üks olulisi omadusi. Sellel on palju seoseid Hiina' etiketisüsteemi, kultuuri ja kunsti, tavade ning teaduse ja tehnoloogiaga. Keiser kasutas oma autoriteedi näitamiseks siidi ja sajad ametnikud kasutasid siidi oma auastmete tähistamiseks; literaadid kirjutasid siidi ülistavaid luuletusi ja maalijad pritsisid siidist valmistatud siidile tinti; lihtrahvas kummardas siidiussijumalaid ja palvetas rikkaliku siidi eest, samas kui õukond andis klassi, et veenda teenistust ja kasutas seda kohalike ametnike töö hindamiseks. Kaks neljast suurest leiutisest on otseselt seotud siidiga. Algne tähendus"paber" on sametsiidi kogunemine siidiniidi valmistamise protsessis. Trüki leiutamine on otseselt seotud kõrgtrükiga siidile. Mawangdui Hani hauakambrist välja kaevatud trükitud siidkangad on ületrükitud suurtel aladel ja on ligi tuhat aastat varasemad kui Tangi dünastia ametlik graveering. Seetõttu võib öelda, et reljeeftrükk siidile on gravüüritrüki algataja. Lisaks soodustas meresiiditee arendamine otseselt kompassi kasutamist ja täiustamist.
Siid pole mitte ainult lihtne ja kallis rõivatooraine, vaid sellel on pikka aega olnud ajaloos ka oluline valuutafunktsioon. Hiina jaoks pole "siid" mitte ainult kaup, vaid ka valuuta ise. Seda saab kasutada mitte ainult sõdurite palkade maksmiseks, vaid ka hobuste ja muude kaupade ostmiseks. Hiina kasutab siidi loomsete saaduste ostmiseks rohumaade hõimudelt ja rohumaa inimesed müüvad neid siidi läände mööda Siiditeed. Just selles protsessis realiseeris siid valuutast kaubaks muutumise. See selgitas ka põhjust, miks Rooma ja Bütsantsi kuldmünte leidub sageli&kvoodi; Siiditee&kvoodi idapoolses otsas, samas kui Hiina vaskmünte leitakse läänes harva, sest siid See on valuuta. Siiditeel.
